Mängu väliselt jaotub VG liikmeskond nelja, osaliselt kattuvasse, gruppi:

 

Nõukogu

Püsiv juhtorgan, mis tegutseb vastavalt VG Nõukogu manifestile. Manifest on kinnitatud VG kõigi liikmete üldhääletusega. Õigus nõukogusse kandideerida on igal VG liikmel, kellel on vähemalt vanemreamehe auaste. Nõukogu tegeleb põhiliselt klubi igapäevase tegevuse koordineerimise ning pikemaajalise ettevalmistuse ja planeerimisega. Nõukogu on ka ainus kellel on õigus esindada VG'd suhtlemises klubist väljaspoole.

 

Ohvitseride kogu
Rollimänguline, püsiv juhtorgan mis tegutseb vastavalt VG ohvitseride kogu manifestile ja koosneb aktiivsetest VG liikmetest, kellel on vähemalt nooremohvitseri auaste. Ohvitseride kogu võib, aga ei pruugi, oma aruteludesse kaasata ka allohvitseri auastmega aktiivseid VG liikmeid. Kaasamise korral on allohvitseridel samad õigused mis ohvitseridel. Ohvitseride kogu liikmeks saab automaatselt aga ainult vastava auastme omandamisel. Ohvitseride kogu tegeleb põhiliselt auastmete ja ülendustega aga ka moraali- ja eetikaküsimustega ning VG mängu sisese ideoloogia välja töötamise ja rakendamisega.

 

Staap

Enne igat mängu moodustatav ajutine juhtorgan mille moodustab VG Nõukogu poolt määratud isik, vastavalt VG staabi moodustamise eeskirjale.

Staabi koosseisu otsustab ainuisikuliselt staabi ülem ning see võib aga ei pruugi sõltuda kandidatuurist.

Staap tegeleb ainult konkreetseks ürituseks ette valmistamise ning selleks planeerimisega.

Ohvitseri auaste ei tähenda automaatselt staapi kuulumist.

 

VG liikmed

Siia gruppi kuuluvad kõik VG liikmed, noorsõdurist kindralini. Kõigil liikmetel on kohustus juhinduda VG Nõukogu ja Staabi otsustest ning õigus saada ülendatud ja/või valitud nendesse organitesse, vastavalt paika pandud korrale.

 

Mängu sisene hierarhia

Vähim administratiivne VG üksus lahinguväljal on "jagu", mis koosneb 6-15 võitlejast (normaalsuurus 10+1). Jao koosseisu kuulub ka jaoülem, kes on harilikult allohvitser või suurte kogemustega vanemreamees. Kui mängul on ainult üks jagu siis on jaoülem VG vägede juhi rollis.

Kolmest kuni viiest jaost moodustatakse rühm. Rühma juhib rühmaülem, kelle ees jaoülemad on otseselt vastutavad. Rühmaülem ei kuulu otseselt ühegi jao koosseisu ega juhi otseselt ühtegi jagu, harilikult on tegemist VG ohvitseriga. Kui mängul on ainult üks rühm siis on rühmaülem ühtlasi VG vägede juhi rollis.

Kahest kuni neljast rühmast moodustatakse kompanii mida juhib kompaniiülem, kelle ees rühmaülemad on otseselt vastutavad. Kompaniiülem võib aga ei pruugi kuuluda mõne enda alluvuses oleva rühma koosseisu ja ühtlasi olla selle rühma ülem. Kui mängul moodustatakse kompanii, siis on kompaniiülem alati ka VG vägede juhi rollis.

Kuigi VG siseselt on olemas struktuur ka suuremate üksuste (diviiside) moodustamiseks siis on vähetõenäoline, et selleks kunagi vajadus tekib. Hetkel on meie suurim osalusarv, ühel üritusel, olnud 141 võitlejat lahinguväljal (2012 aastal). Kuna kompanii suuruseks on 60-300 võitlejat siis on see struktuur enam kui adekvaatne ülemine piir.

VG vägedes on igal juhil igal ajahetkel õigus võtta komando ükskõik millise tema käsuahela alluvuses oleva üksuse üle. Samas tugevalt pooldatakse ja eelistatakse käsuliini järgimist. Juhil ei ole õigust võtta komandot üksuse üle mis ei ole tema käsuahela alluvuses, isegi kui tema auaste või ametikoht oleks piisav.

Juhid võivad, aga ei pruugi, määrata endale asetäitjaid või paika panna asenduste süsteem, lahingus langemise puhuks. Samuti võib määrata kogunemispunkti(d) enda alluvuses olevate üksuste võitlejatele, juhuks kui kaotuste hulga tõttu, pole käsuahela järgimine enam võimalik. Siiski lahendatakse massiliste hukkumiste korral käsuahela probleem harilikult sellega, et vähemusse ja juhita jäänud üksused või võitlejad, liituvad ajutiselt, lähima organiseeritud VG üksusega.

 

Vabadus ja vastutus

erinevalt laialt levinud valearusaamast on VG allohvitseridel ja isegi üksikutel võitlejatel õigus lahinguväljal välkotsuseid vastu võtta ja tegutseda, ilma enda otsese või vahetu ülema korralduseta, kui olukord seda nõuab. Loomulikult langeb säärase otsuse vastutus täiemahuliselt selle vastu võtjale, kui käsu saamisel, vastutab tagajärgede eest käsuandja.

Vastutus on ennekõike moraalne. Distsipliinaarkaristused on VG's väga harv nähe, pigem üritatakse inimestega rääkida, selgitada, neid õpetada.

Mõistame täiesti, et olukorrad võivad olla keerulised ja kiirelt muutuvad ning võib tulla ette situatsioone kus saabki valida ainult kahe halva valiku vahel. Siiski otsese käsu konkreetne eiramine (e. risti vastupidi tegutsemine) on lubatud ainult äärmiselt mõjuval põhjusel.

 

 

Auastmed ja ülendused

VG auastmete süsteemis on 15 auastet. Need auastmed jaotuvad kolme gruppi, sõdurid (3 auastet), allohvitserid (3 auastet) ja ohvitserid (9 auastet). Ohvitserid jaotuvad omakorda kolme gruppi, nooremohvitserid, vanemohvitserid ja kõrgemad ohvitserid (igas grupis 3 auastet).

Ohvitsere on VG's kahte sorti on nn. "lahinguvälja ohvitserid" ja nn. "staabiohvitserid". Esimesed on väga kogenud võitlejad, juhid ja taktikud. Teised on ennekõike kogenud organisaatorid ning strateegid. Tihti võivad need omadused siiski kattuda.




VG's ei anta, ega pole kunagi antud, ühtegi auastet "niisama". Absoluutselt kõik isikud kellel on mingigi auaste, on pidanud selle reaalselt välja teenima ning ennast tõestama. Me ei ole selles osas teinud ka rollimängulisi mööndusi e. loonud kuidagi kunstlikku hierarhiat, et: "põnevam oleks". Sõdurite puhul on ülendamine suhteliselt lihtne, iga VG'ga liituja saab automaatselt noorsõduri auastme ning piisab ainult mängudel ja/või treeningutel osalemisest senikaua kuni ükskõik milline allohvitser või ohvitser (harilikult üksuse ülem kus noorsõdur on) pakub välja tema ülendamise reameheks või vanemreameheks.

Ohvitseriks saamine on natukene keerulisem ning algab harilikult sellest, et inimene avaldab soovi liikuda hierarhias edasi. Sooviavaldus võib olla verbaalne aga peab olema konkreetne ja selgesõnaline. Pärast seda hakatakse järjepidevalt sooviavaldajale andma ülesandeid mis jääksid vastava auastme pädevusse mida ta saada üritab. Sealjuures on tal alati võimalik õppida ning nõu küsida. Kui ta on omandanud piisava kogemuse ja on tõestanud, et suudab olla oma ülesannete vääriline, otsustab VG Ohvitseride Kogu tema ülendamise ohvitseriks.

Ülendamise juures on ennekõike määrav tahe! Tahtele peab järgnema valmidus kulutada piisavalt enda aega ja energiat, panustamaks VG tegevusse oma auastme vääriliselt. Mida kõrgem on kellegi auaste, seda suuremat panust ja pühendumust talt oodatakse. Sealt edasi on VG's piisavalt võimalusi õppimiseks, et omandada kõik vajalikud teadmised ja oskused. Ning auaste on võimalik saada kas oma tegevuse eest lahinguväljal või tegevuse eest mängude ettevalmistamisel (inimeste organiseerimisel).

Alternatiiv sellele on, et inimene on ilma sooviavalduseda demonstreerinud võimeid ja tahet ning täitnud ülesandeid mis on kõrgema auastme vääriline. Sellisel juhul võib VG Nõukogu teha ettepaneku VG Ohvitseride Kogule, inimese ülendamiseks.

VG's ei ole praegu kellelgi kõrgema ohvitseri mõne kategooria auastet. Hetkel on VG's kõrgeim väljastatud auaste "komandör", mis on vanemohvitseri kategooria III aste.

 

 

Auastmed ja ametid

VG's ei tähenda auaste (ka ohvitseri oma) automaatselt juhipositsiooni. Auaste on tunnustus ja näitab ennekõike selle omaja pädevust mingis valdkonnas. Üksuse juhi positsioon seevastu on lihtsalt ametikoht, kohustused mis tuleb võtta ja ülesanded mis tuleb sooritada. Kui auastmete andmise otsustab VG Nõukogu ja need antakse eluks ajaks, siis ametikohad (positsioonid väes) otsustab VG Staap, enne igat mängu. Teatud ametikohad võivad eeldada ka teatud auastet aga see on pigem juhtnöör kui reegel.

Seega võib vabalt juhtuda (ja on korduvalt ette tulnud), et madalama auastmega VG võitleja on mõnel üritusel käsuahelas kõrgemal kohal kui temast kõrgema auastmega ohvitser. Põhjuseid selleks on mitmeid, väljaõpe ja kogemus andmine näiteks, ning tavaliselt pole see absoluutselt mingi probleem.

Kuna juhikohaga kaasneb reaalne ja tõsine vastutus ning stress siis tegelikult ohvitserid väga tihti naudivad mängudel osalemist reakooseisus - kui see vähegi võimalik on.

 

 

Liikmeks olemine ja "käsukord"

Klubi on suur ja nii on ka osalejate voolavus suur. Mõned panustavad VG's rohkem ja mõned vähem. Kõik sõltub osaleja enda tahtest ja kõik on teretulnud. Isegi olles välja teeninud ohvitseri auastme ning juhtinud VG vägesid korduvalt, võib osaleja alati otsustada "reservi minna" st. eemalduda klubilisest tegevusest ning keskenduda koolile, tööle, perekonnale või teistele hobidele. Liikmelisus või auaste on eluaegsed ning osaleja võib alati otsustada klubi tegevusse naasta, kui ta endas taas motivatsiooni leiab.

Kuigi meist mitmete jaoks on VG midagi palju enamat kui lihtsalt klubi (see on meie sõpruskond ning "teine perekond") siis selge on see, et teiste jaoks on jällegi tegemist pelgalt hobiga - VG mõistab ja austab seda. Sinu panus ja seltskond on alati teretulnud, ükskõik kui suur või väike see ka poleks.

VG's väga palju äärmiselt oskuslikke mängijaid ning võitlejaid ning VG on koolitanud ja kasvatanud sadu mängijaid Eesti larbimaastikule. VG's olnud inimesed on läinud ja alustanud oma (ka konkureerivaid) grupeeringuid ning me saame nendega endiselt väga hästi läbi. Klubi kogu lähenemine "käsukorrale" on tegelikult väga täiskasvanulik ning kogu tegevus põhineb lõpuks vabal tahtel.